 |
|
 |
 |
|
Mammuteid kui jääaja sümboleid on tihti kujutatud läbi sügava lume sumpamas, omale läbi pilkase lumetormi teed rajamas ja jääväljade vahel suremas. Nii võime seda tõesti kujutada kui paneksime selle looma tänapäeva arktilistele aladele elama. Tegelikkuses oli mammutite elukeskkond avatud viljakas stepp ja lopsakad orud, kus kasvas palju kõrrelisi, õistaimi, põõsaid jms. Kliima oli mõõdukalt jahe ning külm tuul puhus põhjapool asuvate suurte jääväljade poolt. Võimalik, et isegi suvel võis stepialadel kohati õhukest lumikatet leida kliima kuivuse tõttu. Suveperioodidel võisid mammutid rännata põhja poole avatud tundraaladele nautides sealset päikest ja valgust. |
Joonis 1 |
Viimaseid 2,5 miljonit aastat Maa ajaloost teatakse kui jääaegade ajastut. Selle jooksul on põhjapoolkera olnud jahe ja põhjapoolsemad alad kaetud ulatuslike jääväljadega, mis aeg-ajalt sulavad peaaegu täielikult, et seejärel taaslevida. Jäävabadel perioodidel võis vahest olla isegi soojem kui tänapäeval.
|
Külmadel aegadel aga levis mandrijää kaugele Euraasia ja Põhja-Ameerika keskaladele. Piki mandrijää servaalasid laiusid avatud tundra- ja rohumaastikud ning stepp. Viimane külm periood algas umbes 100 tuhat aastat tagasi ning kestis kuni 12–10 tuhande aasta taguse ajani. Selle jooksul leidsid aset mitu külmumise perioodi, mis vaheldusid mõnevõrra soojemate aegadega (vt kõrvalolevat joonist; Satkunas 1999, vt kirjandus). Viimane, kõige külmem periood leidis aset umbes 20 000 aastat tagasi (vt. joonist), peale mida hakkas kliima järk-järgult soojenema. |
Joonis 2 | |
|
 |
