Esimesed inimesed Euroopas
Kõigepealt peab mainima, et Eestis pole inimene ja mammut kokku saanudki. Jääajal oli Eesti enamjaolt kaetud paksu mandrijääga ning hilisjääajal jõudis mammut Euroopas enne välja surra kui inimene meie maale jõudis.
Euroopa varaseimatest inimestest rääkides tuleb kõne alla kaks liiki: neandertaallane ja kromanjoonlane ehk nüüdisinimene. Kuigi inimese eellaste leide Lõuna-Euroopast on teada ka varasematest perioodidest, asustas meile teadaolev nn. klassikaline neandertallane Euroopat 70 000 kuni 30 000 aastat tagasi ning enamasti paiku, kus elasid ka külma kliimaga kohastunud loomad, sh. mammutid ja põhjapõdrad.
Nüüdisinimene kujunes välja ligikaudu 200 kuni 160 tuhat aastat tagasi Aafrikas. Euroopasse kulges nende tee tõenäoliselt läbi Lähis-Ida alade, kuid see ei toimunud enne kui alles 40 000 aastat tagasi. Ilmselt kattusid mõneks ajaks neandertallaste ja nüüdisinimeste asustusalad. Seda võib järeldada teatud tööriistade järgi, mis omavad sarnasust asustusalade võimaliku kattumise piirkondades, kuid on erinevad mõlema asustusala äärealadel, kus kokkupuudet tõenäoliselt polnud (vt. Stinger, C. & Andrews, P.). Kromanjoonlastel oli keerukam elukorraldus. Nad jahtisid, kalastasid, kauplesid, tegelesid kunstiga ning ilmselt isegi märkisid aega.
Neandertallaste kadumine võib olla mitme teguri koostoime tagajärg: järsud kliimakõikumised ja nendest tulenev keskkonna täielik muutumine, lisaks uustulnukad, kes olid tõenäoliselt paindlikumad ja kohastusid kiirete muutustega paremini. Ligi 25 000 aastat tagasi kadus igaveseks hästi toimiv ja edukas inimeste sugupuu neandertallaste haru ning jättis ainukeseks säilinud inimliigiks maamunal Homo sapiens’i.
Vt ka http://www.abc.net.au/beasts/evidence/prog6/page5.htm
Mammutid paleoliitilises kunstis
|
Kunstline väljendamine on tänapäeva inimühiskonnale üldomane, tehtagu seda siis muusikas, tantsus, maalimises, metallitöös vm. Nn. arenenud maailma kunst näib olevat luksus, kuid küttide-korilaste hõimudel oli see oma eluviisi keeruline ülestähendamine. Üheks levinumaks vormiks lõunapoolses Euroopas on loomulikult koopamaalingud. Neid tegid küll vaid kromanjoonlased mitte neandertallased. Arheoloogid usuvad, et osa kunstiteoseid tehti tseremooniate jaoks ning tõenäoliselt religioossete talituste ja pidulike riituste puhul. Enamik maalinguid kujutavad kromanjoonlastele hästi tuntud loomi: palju on hobuseid ja hirvi, kuid ka mammutite, tarvaste, ninasarvikute ja erinevate kiskjate kujutisi. Ilmselt sõltus see valik ka piirkonnast, kus need kiviaja inimesed elasid ja milliseid loomi rohkem nägid. Tuntuimad koopamaalingud pärinevad Hispaaniast ja Prantsusmaalt ning jäävad ajavahemikku 31 kuni 15 tuhat aastat tagasi (vt.juuresolevat pilti). |
 |
Mammutiluu kui toormaterjal
| Mammuti luud ja võhad on alati pakkunud ka toormaterjali paleoliitilisele inimesele, seda nii kunstis kui igapäevaelus. Ajavahemikust 30 000 kuni 15 000 aastat tagasi on Lõuna- ja Kesk-Euroopast teada mitmeid kujukesi, mis tehtud mammutivõhast. Üks filigraansemaid on Pransusmaalt Brassempouy’st leitud naise pea kujutis (vt. pilti – link pildile 2), millel on näha isegi näojooned. Mammutivõhast tehti ka hulgaliselt helmeid ja ripatseid. Ka luudele on graveeritud kujundeid ja märgistusi. Üht niisugust on arvatud olevat teatud tüüpi kalender. See graveeringutega luuplaat on leitud Prantsusmaalt Les Eyzies’st (vt. pilti – pilt 3). Ilus mustriga mammutivõha katke jälle Tšehhist Dolni Vestonicest (vt. pilti – pilt 4; Stinger, C. & Andrews, P. 2006 – kasutatud kirjandus). Üks huvitavamaid mammutiluude praktilisi kasutusalasid oli onnide tugikonstruktsioonid. Neid on palju leitud Ukrainast. Kasutati nii luid kui võhku (vt. juuresolevat pilti). Pealt olid onnid kaetud ilmselt mammutinahaga. Suurte loomade luid kasutati ka lõkkematerjalina, kuna avatud stepp-tundras leidus puitu vähe. |
 |
Vt onnide kohta http://www.abotech.com/Articles/Kowalski01.htm
Jahiuluk mammut
Mammuti küttimise võimaluste ja viisi kohta paleoliitilise inimese poolt on viimasel ajal olnud väga erinevaid arvamusi. Siiani kehtib ka üks neist justkui kõige lihtsam viis mammutite tabamiseks oli neid kaljuservast alla hirmutades. Seda võisid teha nii neandertallased kui nüüdisinimesed. Neandrtallased arvatakse isegi olnud suuremad lihasööjad kui kromanjoonlased. Nüüd on kindlaks tehtud ka see, et nad mõlemad võisid lisaks jahipidamisele ka nn. raipesööjad olla, s.t. inimesed käisid mingil muul põhjusel juba surnud karkassi kallal. Mitmed mammutiluude massleiukohad Lõuna-Poolas ja Tšehhis viitaksid justkui mammutite nn. surnuaiale (teada on selliseid elevantidel), kuid väga palju on jälgi inimtegevusest – lõikejäljed luudel, leitud on tööriistade katkeid jms. Samas puuduvad seal inimese poolt esemeteks töödeldud luud ja võhad, mis vastasel korral viitaksid tavapärasele asulakohale. Võimalik, et need paigad peegeldavad vaid lihakehade töötlemise kohti (Wojtal, Sobczyk 2005; Svoboda jt. 2005)
Vt ka:
http://www.isez.pan.krakow.pl/research/spadzista/spadzista.htm
http://www.hosted-webs.com/mammoth/
http://us.geocities.com/gardenofdanu/The_Mammoth_Hunters.htm
|
